ta mantlitaskus
südamelähedal
on musta tindiga kiri.

"sisemine karneval asendub rajuga"

hooletud tähed üksteise järel
range ütlematajätmine
ja samas selge nagu
peenikesed sädemed
nukraist silmist
uduselt aknalt peegeldumas

ta naeratuse
lahket mõistatust vaadates
ei saa ma kunagi teadma
kas sügis on temas
või tema sügises
ja mis selle kõige mõte on