kellele ma ei tea
aga et et ükskord tuleb aeg
kui inimesed ei jagune infinitesimaalidena
janunema janutuse järele
ja tõusevad vara
siis kui taevas on valge aga päris ei ole ka
ja metsast tuleb noorte hirvede
ja värskete seente lõhna
ja vanavanemate moosid on tulel
kogu aeg millal iganes tahad
ja meilt ei küsita mis kell on
ainult istutakse maha
vahel loetakse vahel lauldakse
niimoodi kõik koos
ja korraga
ükskõik kellega pole vahet
sest keeltel pole niivõrd tähtsust
ning meil pole enam pragunevaid
hetki
kellade painalikku rütmi maetud
on pidev aeg
siiras ja rikkumata lõpmatus
just seesama mis varem
su lemmikraamatu
vanade lehtede vahelt
pakku pääses.
No comments:
Post a Comment