kummituskirjutaja

Jalutades Karlova sundimatus ebamaailmas
lüüakse mu hing
taeva poole
nagu kloppimata vaip

sealt puistuvad õhku
lapsepõlvesilmad
kümme sukanõela
ning üksik kidur pihlapuu

hämmastuses küsin kõrgelt
midagi nii väikest,
et häbi hakkab