Ma ärkan osaks oma
suurejoonelisest elust
siis kui nägema mind
valgus kisub
ja lapsepõlve silmad
saatust
piiluvad aiapilust.

Külm küsimusteküünis
kriibib nägu katki
ning valutavat taevast hoian
kaelas nagu Atlas
kui meenutan Einsteini kurba
maailmavaatmisepilku.

Ja minu magamisest
saab ärkamine suurejoonelisse ellu.