Üks

Altai ahelikul lärmab
erak sonib udukambris
kristalse õhu pärlihärmal
kogu hingus vajub vangi

hingus vajub lootevangi
müüriks eose vikertiivad

Kaks

idu tärkab hallaööst
nüüd väravad saab lüüa valla
õhus lookab zeni sööst
ning tarkust sajab taevast alla