lähme päikse hukku vaatama
igaõhtust uppumist
lõokeste kammerkoori kuulama
kirsside hõngu tundma
kevadõhku maitsma
lähme niiske muru peale
istume maha
lähme koju ja järve äärde
ja öösse niikauaks kui sinna kuulume
lähme põllule uitama
niitu sumpama
ujume kaldale võõrast võõramasse kohta
sest võõras on alati ilus
lähme koidu poole
hommiku poole
lähme laande nagu aega poleks
lähme peeglisse
sinisilmadesse
kaevu ja sohhu
lähme dimensioonide piirile
istume samblale ja kaeme oma juuri
lähme enda lätetele
uinume unistuste pilvepadjal
lähme, et müürid meid ei ärataks
No comments:
Post a Comment