öötaevas pimestab valguse
magama ma ei jää
mötlen köike algusest
uinudes löpuks sind ma näen
ma meenutan köike mis seostub sinuga
mul meenub su naeratus, su sönad
koos sinu iluga
ka su ilusad sönad
mul meenuvad su sügavad silmad
su armsaim hääl
sinuga köikjal ilusad on ilmad
sinuta ekslen ma jääl
köhus on mul imelik tunne
sõnadega seda kirjeldada ei saa
neis mötteis vajun unne
igas möttes oled sa
No comments:
Post a Comment